Renditöö on kindel töövorm

Vastuväited 10-le väärarusaamale,  et renditöö on ebakindel töövorm

Väärarusaam nr. 1:  Renditöö ei paku tööga kindlustatust. 

Paljudes riikides võib renditöötajaid palgata alalise lepinguga (Jaapan, Austria, Tšehhi Vabariik, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Holland, Portugal, Slovakkia ja Rootsi).

Renditöö on hea viis leida alaline tööleping, kuna ta lihtsustab üleminekut ajutiselt töölepingut alalisele.  

Renditöö pakub rohkem tööga kindlustatust, kui mistahes teine paindlik töövorm. 

• Personalirendiettevõtte huvides on tagada stabiilne töö oma renditöötajatele. Nad on kui impressaariod,  kes otsivad renditöötajatele iga lähetuse järel uusi töövõimalusi ning toetades neid nende endi tööotsingutel. 
• Vastupidiselt renditöötajatele, ei leia tähtajalise töölepinguga töötajad  oma töölepingu lõppedes tuge ega nõustamist uue töökoha leidmisel.

Samuti on tähtajatu töölepingu ja madala palgaga  oskustöölised tihti lõksus ebakindlates olukordades, kuna neil puudub võimalus ülemineku ajal sissetulekut teenida.

Renditööle siirdumine on tasuv.

• Personalirendiettevõtte parandab tööturu läbipaistvust ja teabe kättesaadavust. Toetudes 47,000 harukontorile, 215,000 töötajale ja  igapäevastele kontaktidele tööandjate ja töötajatega, omab personalirendiettevõte täpset teavet tööturu vajadustest ja pakub töövõimalusi sadade tuhandete ettevõtete hulgast. 
• Renditöö võimaldab juurdepääsu koolitusele.  Koolitus tugineb ettevõtte koolituskavadele ja sektori koolitusfondidele, mis on olemas 7-s Euroopa riigis. 2008 aastal investeeriti koolitustesse enam kui 520 miljonit eurot.
• Renditöö pakub sotsiaalset garantiid ja karjäärikindlust, võimaldades töötajatel areneda korralikel ja kvaliteetsetel töökohtadel.

Väärarusaam nr. 2: Renditöötajate töötunnid muutuvad või on ebaregulaarsed.

Suur osa renditöötajatest eelistab paindlikku tööaega.

• 18% renditöötajatest Hollandis, 40% renditöötajatest Prantsusmaal ja  47% renditöötajatest Soomes  eelistavad paindlikku tööaega, mis sobib nende vajadustega. 
• Oluline on vaadata renditöötajate profiili. Enamus neist on noored ( 37% renditöötajatest Belgias, 40% Poolas, 45% Brasiilias ja 47% Hollandis on 25 aastased või nooremad).

Enamus renditöötajatest on keskmisest madalama kvalifikatsiooniga, kes kasutavad renditööd töökogemuse omandamiseks ja oskuste arendamiseks (madala kvalifikatsiooniga töötajate protsent Hispaanias on 56%, Ühendkuningriigis 36%, Belgias 27%  ja USA´s 26%). Keskmise kvalifikatsiooniga töötajaid (keskharidusega) on Norras 48% , Austraalias 40%,  Ungaris 51% ja Hollandis 53% .

• Eriti just Hollandis ja Belgias on suur osa renditöötajatest tudengid, kes eelistavad renditööd teha kooli kõrvalt. 
• 2009 aastal Hollandis  ECORYS´i poolt läbiviidud uuring  8,000 renditöötaja hulgas näitas, et renditöötajad on rahul oma tööga. Uuring näitab, et renditöötajad valivad renditöö tihti teadlikult ja rohkem kui 80% töötajatest hindas positiivselt  kasutajaettevõtte keskkonda  ja kontakte alaliste töötajatega.

Renditöötajad on rahul ka töötingimustega.  80% on rahul nädalas töötatud tundide arvuga, ja  61% on rahul sissetulekuga .  Vaid 16% ei ole sissetulekuga rahul ja neljandik jäi neutraalseks. 

• Prantslaste poolt 2011 aastal läbiviidud uuringud näitas, et renditöötajad on oma tööga rahul. Küsitletute hulgast oli  93% rahul või väga rahul tehtud tööga, 91% olid rahul või väga rahul personalirendiettevõttega, 89% märkisid, et nad on rahul või väga rahul töö- ja eraelu tasakaaluga, mida renditöö pakub, 81% on rahul või väga rahul lähetuste vahelise ajaga ja 79% on rahul või väga rahul oma sissetulekuga.

Renditöötajate tunnid on reguleeritud siseriikliku tööõigusega ja ei erine oluliselt paindliku töölepinguga töötavatest töötajatest.

Väärarusaam 3: Renditöötajate sissetulekud on ebaregulaarsed ja ebakindlad. 

• Mitmetes Euroopa riikides on lubatud – pärast teatud  perioodi - kohustatud pakkuma renditöötajatele tähtajatut lepingut (näiteks Hollandis, Saksamaal, Itaalias, Jaapanis ja Rootsis ), mis pakub sissetulekut lähetuste vahelisel ajal, tagades nii stabiilse ja kindla sissetuleku.
• Personalirendiettevõtte huvides on pakkuda renditöötajale tööd vastavalt tema oskustele ja kvalifikatsioonile ning talle sobival ajal.   Personalirendiettevõtte nõustajad aitavad renditöötajaid  erinevate tööde ja lähetuste üleminekul.
• Vastupidiselt teistele paindlikele töösuhetele, tugineb renditöö renditöötaja õiguste ja sotsiaalsete garantiide ülekantavuse kontseptsioonile.  Personalirendiettevõte jääb renditöötajale tööandjaks säilitades talle  lähetuste vahelisel ajal tema õigused ja garantiid.
• Renditöötajad on kaitstud siseriikliku regulatsiooni ja sotsiaalpartnerite kokkulepetega alampalga osas, tagades sel viisil riikliku miinimumpalga. 
• Prantsusmaal makstakse renditöötajale renditöö lõppedes hüvitist 10% kogu palgast.

Väärarusaam 4:  Renditöötajatele ei kehti erisoodustused.

Renditöötaja töösuhet ja töötingimusi kaitsevad EL renditööd reguleeriva direktiivi võrdse kohtlemise sätted. 

• See sätestab renditöötajate palga ja töötingimuste võrdse kohtlemise põhimõtte (Artikkel 5).
• Direktiiv reguleerib  renditöötaja ligipääsu kasutajaettevõtte ühiskasutuses olevatele vahenditele (söökla, laste hoid ja transporditeenus) samadel tingimustel nagu otse ettevõtte palgal olevatel töötajatel,  väljaarvatud juhul, kui erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud. 
• Direktiiv julgustab liikmesriike edendama sotsiaalset dialoogi sektori partnerite vahel kooskõlas riiklike traditsioonide ja tavadega parandamaks renditöötajate ligipääsu koolitusele ja laste hoidmiseks mõeldud rajatistele. 

Renditöötajatel on teiste  töötajatega koos võrdne õigus töötuskindlustusele, sotsiaalkindlustusele ja pensionile. 

Renditöö on ainus paindlik töösuhe, mis on võimeline pakkuma oma töötajatele erisoodustusi. 

• Seitsme Euroopa riigi sotsiaalpartnerid on allkirjastanud kokkulepped kahepoolsete koolitusskeemide loomise osas (Austria, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland ja Lichtenstein)
• Prantsusmaal on sotsiaalpartnerite lepingu alusel  loodud sotsiaalfond. Personalirendiettevõtete poolt rahastatuna, pakub FAS.TT töötajatele teenuseid ja toetusi majutusele, liikuvusele ja juurdepääsuks tööhõivele, ligipääsu turvalisele krediidile ning teisisõnu aitab parendada nende igapäevaelu.   2009 aastal eraldati 114 000 FAS.TT toetust ja koguti 33 miljonit eurot. FAS.TT nõunikud on vastanud enam kui 500,000 teabenõudele.
• Prantsusmaal, Itaalias ja Hollandis  on sotsiaalpartnerite poolt loodud täiendavad tervisekindlustuse ja pensioniskeemid. 

Väärarusaam nr. 5: Renditöötajad ei ole piisavalt esindatud ja neil puuduvad kollektiivlepingud.

Renditöö on ainus paindlik töösuhe, kus tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud esindavad ettevõtete ja töötajate huve.

• Riiklikul tasandil omab sotsiaalne dialoog tähtsat rolli paljudes Euroopa riikides (sealhulgas  Austria, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Rootsi, Soome, Norra ja Portugal). Sotsiaalsed partnerid panustavad renditööd puudutavasse regulatsiooni ja pakuvad renditöötajatele rohkem õigusi.
• Eurociett ja Uni-Europa on alates 2000. aastast pidanud sotsiaalset dialoogi Euroopa tasandil.

­   Sõlmitud on ühisdeklaratsioonid  paindliku turvalisuse (flexicurity) raames (2007), koolituste juurdepääsuks (2009) ja EL renditöö direktiivi puudutava poliitilise debati osas (2001, 2008).

­   On läbiviidud ühised uuringud renditöö regulatsioonis (2005 + 2008), koolitustes (2008) ja renditöö piiriülestes ülesannetes (2009).

­   Lisaks toimuvad ümarlauad edendamaks sektori sotsiaalset dialoogi tärkavatel turgudel. 

• Konstruktiivne sektori sotsiaalne dialoog on viinud kollektiivlepingute sõlmimiseni renditöötajate palga ja töötingimuste osas mitmetest EL riikides (näiteks Saksamaa, Taani, Holland ja Rootsi). 
• Märkimisväärsel arvul riikides on kollektiivlepingutega määratud täiendavad hüvitised ja töötingimused (Brasiilias, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal, Itaalias, Soomes, Rootsis, Norras ja  Lichtenstein).
• Ciett on globaalsel tasandil kaasanud ametiühingud (ITUC, UNI Global, mõned teised GUF´d) avatud ja konstruktiivsesse dialoogi.

Väärarusaam 6: Renditöötajad ei oma juurdepääsu koolitustele.

Renditöötajatel on lähetuste kaudu unikaalne võimalus omandada töökogemusi erinevates töökeskkondades ja ettevõtetes. See suurendab nende oskusi ja parandab nende edasist tööga hõivatust.  

Renditöötajate juurdepääsu koolitustele soodustatakse läbi kahe peamise väljakutse:

• Enamuses Euroopa riikides on loodud renditööd abistavad ja toetavad ettevõtte sisesed koolitusskeemid ja programmid.
• Sektori koolitusfondid on loodud 7 Euroopa riigis (Austria, Belgia, Prantsusmaa, Itaaia, Hispaania, Holland ja Lichtenstein). 2008 aastal investeeriti koolitusse enam kui 520 miljonit eurot.
• Lihttööliste juurdepääs koolitusvõimalustele on eriti sagedane Prantsusmaal ja Belgias.

Euroopa personalirendiettevõtete sotsiaalsed partnerid, Eurociett ja Uni-Europa, sõlmisid 2008 aastal ühisdeklaratsiooni  koolituste raames, milles rõhutatakse oma pühendumist võimaldada koolistustele juurdepääs ja tehes ettepanekuid tulevikus juurdepääsu suurendamiseks.

Väärarusaam 7: Renditöötajatel suurem risk sattuda tööõnnetustesse.

Renditöö on täielikult kaetud töötervishoiu ja tööohutusega vastavalt siseriiklikule õigusele. EL tasandil pakub vastavat kaitset tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu direktiiv.

Mitmetes riikides on välja töötatud spetsiifilised programmid edendamaks renditöötajate töötervishoidu ja tööohutust. Näiteks Belgias on loodud spetsiaalne kahepoolne renditöötajate töötervishoiu ja tööohutuse organisatsioon (Prevention & Interim). P&I poolt töötervishoiu ja tööohutuse teadlikkuse tõstmine ja harivad kampaaniad on viinud renditööl tööõnnetuste languseni kuni 12% 2010 aastal võrreldes 2009 aastaga.  2010 aastal langes renditöötajate poolt  tööõnnetuste tõttu võetud vabade päevade arv  5% võrra võrreldes 2009 aastaga .

Mitmes Euroopa riigis (Tšehhi Vabariik, Eesti, Prantsusmaa, Kreeka, Leedu ja Poola) keelab riiklik seadusandja kasutada renditöötajaid riskiga seotud sektorites ja anda neile ohtlikke tööülesandeid. 

Väärarusaam nr  8:  Renditöö on pigem vahetustega töö.

Renditöötajad töötavad erinevates sektorites, hõlmates tootmist, teenindust, ehitust, avalikku haldust ja teisi.  Peamiselt vahetustega tööd kasutavatele sektoritele keskendumine ei ole levinud.

Ettevõtted kasutavad renditööd peamiselt  paindlikkusega seotud põhjustel,  et rahuldada nõudluse tõusu (75% tööandjatest Hollandis mainis renditöö kasutamist sel põhjusel) või asendada lühiajaliselt eemalolevaid töötajaid (60% tööandjatest Hollandi mainis renditöö kasutamist sel põhjusel ).  See tähendab, et renditöö kasutamine aitab tööd paremini jaotada ning annab rohkem aega ja vahendeid vajaliku töö tegemiseks. 

Väärarusaam nr 9:  Renditöötaja tööleping on ebaselge.

Renditöö põhineb unikaalsel kolmepoolsel töösuhtel, kus kõigi osapoolte kohustused ja ülesanded on täpselt määratletud. Renditöötajal on tööleping personalirendiettevõttega, mille alusel ta töötab kasutajaettevõttes viimase järelevalve ja juhendamisel all. Selline kolmepoolne töösuhe on tunnustatud nii Euroopa kui siseriikliku tööõigusega. 

Pea kõikides riikides on renditöötajatel kirjalik tööleping personalirendiettevõttega. Kuigi need töölepingud võivad  vastavalt siseriiklikule õigusele olla erinevas vormis (täiskohaga leping, osalise tööajaga leping, praktika, ja tööpraktika), on renditöötaja õigused ja kohustused siseriikliku õigusega alati selgelt määratletud.

Mitmes Euroopa riigis on tutvustatud spetsiaalset renditöölepingut (Tšehhi, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland, Portugal ja Hispaania). Nagu ka teiste töölepingute puhul on renditöölepingus renditöötaja ja tööandja õigused ja kohustused täpselt määratletud.  Lisaks ei ole renditöölepinguga võimalik lepingut lõpetada  enne lähetuse lõppu või muuta renditöötaja  tööülesandeid lähetuse ajal.  

Renditöö kasutamise põhjused on reguleeritud 13 riigi siseriikliku õiguse või kollektiivlepingutega, lähetuse maksimaalne pikkus on reguleeritud 12 riigis ja renditöölepingu uuendamise piirangud on väljatoodud 4 riigis määratledes täpselt renditöötajate töölevõtmise ja lähetamise tingimused.  

Väärarusaam nr 10:  Noored renditöötajad on ebakindla töö lõksus.

Noored kasutavad renditööd kahekordse hüppelauana:  töötuna leides tööd ja liikudes ajutistelt töölepingutelt alalisele tööle.

• Renditöötajate hulgas on noored märkimisväärses ülekaalus. 25 aastased ja nooremad on 50% renditöötajatest Poolas, 47% Hollandis, 43% Mehhikos ja 37% Belgias.  
• Viimaste aastate uuringud näitavad, et noored on jätkuvalt renditöötajate hulgas ülekaalus. See tähendab, et noored ei jää renditöötajateks kauaks, vaid liiguvad edasi alalistele töökohtadele kui vajalik töökogemus käes.
• 5,373 Euroopa kodaniku hulgas läbiviidud küsitlusele kinnitas suur enamus, et renditöö on hea viis leida esimene töökoht (sellega nõustus 93% Ühendkuningriigis, 86% Belgias, 85% Poolas, 84% Prantsusmaal ja 82% Hispaanias).
• Statistika näitab, et enamus töötajaid olid tööga hõivatud ka pärast renditööd (Norras 80%,  Belgias 77% ja  Prantsusmaal 74%).

Paljudes riikide valisid noored renditöö, et sobitada töö ja kool, näiteks lisateenistuse teenimiseks õpingute kõrvalt. Seega ei ole renditöö mitte lõks, vaid ka elustiili valik noortele.  

Kirjalik tõlge tekstist "Temporary agency work is a non-precarious form of work"